Kuidas õnnestus esmakordselt korraldatud tudengite energia- ja ressursisäästukonkurss Negavatt?
Negavatt oli meie hinnangul suur õnnestumine. See ei ole pelgalt ideede konkurss, vaid ideede elluviimise konkurss. Meile laekus 40 ideed ning andsime välja 4 peaauhinda. Auhinnarahaga on täna näiteks TTÜ-s paigaldatud soojaveekulu kokku hoidvad soojusvahetid ning veekulu vähendavad kraanitihendid; Maaülikoolis kohvikus on võimalik lisaks tavatoidule süüa ka mahetoitu. Negavatt jätkub ka 2015. aastal ja mulle tundub, et sarnast mudelit on meie ümber võimalik rakendada teistegi probleemide lahendamiseks.
2015. aastal täitub KIKil 15 aastat. Milliseks hindate täna eestlaste keskkonnateadlikkust?
Eesti inimene peab puhast loodust tähtsaks, kuid me võiksime endilt küsida, kas ja kui keskkonnasõbralikult me igapäevaelus käitume. Minu hinnangul ei tähenda keskkonnasõbralikkus pelgalt aaskäokinga imetlemist metsas, kui sealjuures jäetakse oma piknikuprügi metsa alla, vaid see tähendab vastutustundlikku elamist. Keskkonnasõbralikumad trammid või biometaanile üle minevad bussid on näited, mis igapäevaellu olulise muutuse loovad. Negavati puhul ütlesime tudengitele, et teie idee peab olema ka ülikoolilinnakus realiseeritav. Kui näed, et koolis on midagi valesti, tule paku välja, kuidas oleks parem. Samamoodi võiksid käituda inimesed meie ümber – kui midagi on keskkonna mõistes valesti, ära kurda seda lihtsalt sõbrale, vaid tee projekt ja lahenda see probleem ära.
Millised on tänases Eestis kõige teravamat laadi keskkonnaprobleemid, mille lahendamises KIK sooviks lähiaastatel kaasa lüüa?
Keskkonnaprobleemid ei muutu üleöö, mistõttu jätkame juba tuntud teemadega ning alustame ka mõningate uutega. Näiteks toetused ettevõtete ressursi- ja energiasäästule ning biometaani kasutuselevõtule transpordis. Väljakutseid on ka mujal, näiteks kalanduses: meil on väärtuslikud jõed, kuid kalad ei pääse teatud kohtadesse kudema. Jäätmekäitluses oleme loonud korraliku jäätmete kogumise ja ladestamise infrastruktuuri, kuid väljakutseks on jäätmete tekke ennetamine.
Mida keskkonnateadlikumad on meie inimesed, seda vähem on meil vaja probleemi lahendamiseks raha suunata, sest probleeme tekib vähem. Kuid ainult teadlikkusest ei piisa – on vaja vahendeid, et pakkuda alternatiive senistele sisseharjunud, raiskavatele käitumismustritele. KIKist on võimalik muutuste elluviimiseks küsida rahastust.
*Artikkel ilmus Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2014. aasta aastaraamatus
Tänapäeval läheb osa ülikoolide ühiselamutes, peahoonetes ja sööklates olevast energiast kaduma soojaveena, mis voolab kanalisatsioonivõrgu kaudu minema. Meeskond plaanib seda jääksoojust kasutada soojavee ettevalmistamiseks. Selleks paigaldatakse vee eelsoojendamiseks spetsiaalne soojustagasti. Eelsoojendatud vett on võimalik kasutada tava majapidamises ja hoonete küttesüsteemis.
Ideega plaanitakse mahetoit muuta kättesaadavaks Maaülikooli kohvikutes. Samuti koostatakse juhend, mis aitab mahetoorainet võtta kasutusele ka teistes ülikoolides. Praegu pole Maaülikooli kohvikutes kasutatava tooraine päritolu ja tarneahelad suures osas teada. Meeskond leiab, et mahetoidu osakaal ülikooli kohvikutes võiks olla suurem, arvestades mahetootjate hulka Tartu maakonnas ja naabermaakondades.
Meeskond plaanib luua Windowsi tarkvara Green Wave, mis vähendab arvutis taustal tühjalt töötavatele programmidele kuluvat protsessori ressurssi. Tulemuseks sujub töö arvutis paremini, kasutaja suudab säästa ajas ning arvuti energiakulu on väiksem. Arvuti töötab vaiksemalt, masina töötemperatuur on madalam ning aku kestab kauem.
Koduses majapidamises on meil arvel iga liiter - vee kokkuhoid võõras kohas on aga võõra mure. RESSURSISÄÄSTLIKKU KRAANI eesmärk on tekitada säästu Tallinna Tehnikaülikoolis, kus päevas kasutavad kraane sajad inimesed. Selleks lisatakse kraanidele seadeldis, mis pidurdab vee avamist ning vesi jookseb kraanist poolel võimsusel, poole rahulikumalt. Vajadusel saab kraani panna tööle ka täisvõimsusel. Hinnatav sääst ühe kätepesu ajal on ligi 50%.
Et hoida ülikoolis kokku valgustuse ja energia arvelt, plaanib meeskond katta aknapaled ehk aknaava küljed peegelduva materjaliga. Sedasi saab päevasel ajal suurendada õppehoonetes loomuliku valguse osakaalu vastavalt arvutusele 15%-50%.
Meeskond püüab muuta tudengite ja personali jäätmekäitumist ning purustada müüti, et prügi sorteerimine on keeruline/ ebamugav/ tülikas/ aeganõudev/ ja mõttetu. Selleks katsetatakse ülikoolis erinevaid kogumis- ja teavitusmeetodeid. Näiteks keeratakse kooli prügikastid sõna otseses mõttes pahupidi ning uuritakse, millised probleemid sealt vastu vaatavad. Tegevus jäädvustatakse video- ja pildimaterjalina, mida saab hiljem koolis levitada.
Jäätmete sorteerimist peavad oluliseks enamus, kuid vähesed neist reaalselt ka teevad seda. JÄÄTMETE SORTEERIMINE ÜHIKAS toob tudengitele erinevad prügikastid „koju“ kätte. Ühe anuma asemel plaanib võistkond luua igasse Maaülikooli ühiselamu boksi nelja-anuma süsteemi. Kui sorteerimisvõimalus on olemas, jääb tudengil üle ainult eristada, mis ta jäätmetest on pakend, mis klaas, mis paber ning mis olme.
Meeskond asub võitlusesse Maaülikooli autodest pungil parklatega. Et tekitada parklatesse ruumi ning muuta neis liiklemine ohutumaks ja stressivabamaks, plaanivad nad luua töötajatele ja õpilastele mõeldud jalgrattalaenutuse.
Haridusasutuste üldkasutatavad ruumid (koridorid, tualetid, trepihallid) on tundide ajal sageli valgustatud, hoolimata sellest, et reeglina sel ajal seal inimesi ei viibi. Et säästa elektrienergiat, plaanib meeskond siduda üldkasutatavate ruumide valgustusrežiimid tunnikellaga – kui loeng algab, siis valgustuse hulk väheneb, kui loeng lõppeb siis automaatselt suureneb.
