Otsid head ideed? Vaata siia!
Kui sa soovid väga Negavatist osa võtta, kuid sind kimbutab ideede puudus või soovid pakkuda lahendust probleemile, mis reaalselt praegustel ettevõtjatel on, siis loe edasi!
Negavati head partnerid pakuvad välja hulgim ideevihjeid, mis nende valdkonnas lahendust ootavad! Kui sul on välja pakkuda mõni hea mõte, kuidas neid probleeme lahendada & sul on vähemalt veel üks sõber, kes on valmis idee elluviimisel kaasa lööma, siis esita see Negavatti!
Lisaks sisukale koolitus- ja mentorlusprogrammile pakuvad sulle tuge needsamad partnerid!
Ideid ootame kuni 26. veebruarini www.negavatt.ee/osale!
Negavati suurtoetaja LHV Noortepank teab, et tohutu uuendus & sääst võibki peituda mõne lihtsa praktika muutmisel. Mida võiks senises tootmises & tarbimises täiesti teistmoodi teha? Mida asendada, omavahel ühildada või täiesti ära jätta? Kui sa märkad oma valdkonnas suurt raiskamist ja tead viisi, kuidas saaks olla säästlikum, siis paku see lahendus julgelt välja!
Kas teadsid, et õhusaaste on üks tõsisemaid keskkonnariske?
Lausa 95% inimestest elab piirkonnas, kus õhusaaste ületab WHO norme & ligi 60% nendest elab aladel, kus õhukvaliteet ei vasta isegi madalamaitele nõuetele.
Süsinikuheide satub meie keskkonda erinevatest allikatest, millest üheks kaalukaimaks on transport. Lisaks üldisele saastele ja õhukvaliteedi halvendamisele, on CO2-heitel suur roll ka suuremates keskkonnaprotsessides, nagu näiteks kliimasoojenemine.
Pakiveofirma DPD peab oluliseks vähendada oma tegevuse mõju keskkonnale ning panustab igapäevaselt, et vähendada pakkide kohaletoimetamise käigus tekkivat CO2 hulka. Seetõttu käivitasime seireprogrammi, mis mõõdab õhukvaliteeti Euroopa linnades, kokku 20 suurlinnas. DPD on paigaldanud oma kaubikutele ja pakiautomaatidele andurid, mis edastavad reaalajas andmeid õhukvaliteedi kohta.
Kuidas aga saaksime õhukvaliteedi andmeid kasutada ning luua neist teenuseid ja tooteid, mis arvestavad kogukonna vajadustega? Milline võiks olla eelhoiatussüsteem, et teavitada riskirühma kuuluvaid linnaelanikke (nt allergikud) õhukvaliteedi näitajatest? Või kuidas rakendada neid andmed tervislikuma linnaruumi planeerimisel?
Kuidas koguda ja transportida kaupluse taarapunktis plast- ja metallpakendeid efektiivsemalt?
Kaupluste tagastuspunktides üle-eesti kogutakse pandimärgiga plast- ja metallpakendid standartsesse plastist kilekotti, mis kipub purunema ja lekkima, mahutab vähe ja nõuab palju inimese rammu liigutamaks seda veoautosse ja mujale.
Eesti Pandipakend julgustab noori tulema välja ideedega, mis asendaks kogumisvahendina kilekotti asendada ja oleks senisest lahendusest efektiivsem. Saada oma roheidee kindlasti Negavati konkursile!
Kuidas koguda ja transportida kaupluse taarapunktis plast- ja metallpakendeid efektiivsemalt?
Kaupluste tagastuspunktides üle-eesti kogutakse pandimärgiga plast- ja metallpakendid standartsesse plastist kilekotti, mis kipub purunema ja lekkima, mahutab vähe ja nõuab palju inimese rammu liigutamaks seda veoautosse ja mujale.
Eesti Pandipakend julgustab noori tulema välja ideedega, mis asendaks kogumisvahendina kilekotti asendada ja oleks senisest lahendusest efektiivsem. Saada oma roheidee kindlasti Negavati konkursile!
Kellele ei meeldiks jäätis?! Kuidas saame seda aga veelgi keskkonnasõbralikumalt nautida?
Negavati toetaja Balbiino on juba astunud jõudsalt samme jätkusuutlikuma tootmise poole, näiteks on Balbiino investeerinud tehnoloogiasse, mis säästab tootmises senisest 42% enam vett!
Aga alati saab paremini! Seega on ka Balbiino küsimuse ees, kuidas pakendada oma jäätiseid keskkonnasõbralikumalt? Seda nii üksikjäätiste kui ka nn perepakendite puhul?
Kui sinul on mõni hea idee, mis võiks seda muret lahendada, siis esita see Negavatti & arendame seda koos!
Millise lahenduse abil pakkuda linnaruumis avalike prügikastide juures pandipakendite liigiti kogumist?
Sulle on näppu jäänud äsja tühjaks joodud vee või karastusjoogi pudel. Kaupluse taaratagastuspunkt asub piisavalt kaugel, et sinna ühe pudeli pärast mitte jalutada. Sinu ümber linnaruumis on rohkelt avalikke prügikaste, ent sinna sa pandipakendit visata ei taha, sest sellega vähendad võimalusi selle ringlusse jõudmiseks. Lisaks läheb sulle korda, et kui keegi teine soovib sinu ostetud pudeli panti tagastamise läbi endale, siis säilib tal võimalus teha seda inimväärselt ilma prügikastis soramata.
Balbiino Jätsiabi on vahva auto, mis tuleb lauluga ja toob Sinu lemmikjäätised Sulle otse koju kätte! Milline võiks olla Jätsiabi tellimise äpp, et jäätised jõuaksid sinuni keskkonnahoidlikumalt?
Kuidas hoida linnasüdamed autovabad ja rohelised ning samas tagada infrastruktuur tõhusaks kaupade liikumiseks ja transpordiks?
Linnad on ühed suurimad planeedi reostajad, umbes 70% kogu maailma heidetest tekivad just nimelt linnades.Tuleviku linn on aga tark linn, kus olulisel kohal on inimeste liikumine, süsinikneutraalne transport ja vähem ummikuid.
Negavati toetaja DPD Eesti panustab igapäevaselt, et paki kohaletoimetuse teekond oleks hea nii pakisaajatele kui ka keskkonnale. Väiksemad laod kesklinnas võimaldavad tõhusamalt kasutada säästvamaid sõidukeid, näiteks elektrirattaid või roboteid, mis vähendavad ühe paki kohta õhku paisatavaid heitkoguseid, aga vähendavad ka liiklustihedust ja müra linnakeskustes.
Kuidas saame rohelisema linna, kus on arvestatud ka linnaelanikke teenindava infrastruktuuriga? Kuidas pakkuda kõige tõhusama ja puhtama energiaga transpordiviise ja tehnoloogilisi lahendusi kaupade transportimiseks? Milline oleks üks vahelaadimispunktide ehk mikrodepoode kontseptsioon koostöös kullerettevõtete ning linnaga, kuhu hommikul enne tipptundi tuuakse kõik piirkonna kaubad ja viimane miil tehakse keskonnasõbralikult elektrikaubikuga, jalgsi, rattakulleriga või suisa robotitega?
Tule, mõtleme üheskoos, milline on tulevikulinna pakivedu!
Kuidas suurendada inimeste teadlikkust ressursisäästlikust moetarbimisest?
Meil kõigil oma roll parema ja keskkonnasõbralikuma moetööstuse poole liikumisel. Kiirmoetööstus on üks tulusamaid ja samal ajal ka üks keskkonda kahjustavamaid tööstusharusid maailmas.
Kas teadsid, et
- Iga sekund viiakse ühe rekkatäie jagu tekstiilijäätmeid prügimäele või põletatakse?
- Igal aastal kasutatakse rõivaste tootmiseks ligikaudu 108 miljonit tonni taastumatuid ressursse?
- Aastaks 2050 moodustab tekstiilitööstus 25% kogu maailma süsinikdioksiidi saastest?
- Rõivatööstuse jaoks võetakse igal aastal maha 120 miljonit puud?
- Ühe puuvillase pluusi valmistamiseks kulub 2 700 liitrit vett. Seda on sama palju kui keskmine inimene kulutab joomiseks 2,5 aasta jooksul
Negavati toetaja DPD peab oluliseks keskkonna- ja ressursisäästlikumat tarbimist ning e-poodlemist.
Kui sul on lahendus, kuidas panna inimesi teadlikumalt tarbimisotsuseid tegema ja teadvustama ületarbimise mõju keskkonnale, siis esita oma kampaaniaidee Negavati konkursile.
